VÄIKSE HELLERO AJALUGU

 

1994. aastal pidevat tegevust alustanud lasteansambel Väike Hellero on rahvalauluansambli Hellero teine põlvkond (Ansambel Hellero sünniloost saab lugeda lehelt: http://loitsija.blogspot.com/2009/11/hellero-10.html). Esimest korda said Hellero lapsed kokku küll juba 1992. aasta aprillis, et valmistuda esinemiseks Tartumaa Taaderandil. Esimene rahvalaulukogemus oli saadud juba varem koos vanematega lauluproovidel käies. Ansambli repertuaari kuulusid

alguses peamiselt eesti, aga ka teiste soome-ugri rahvaste rahvalaulud, -mängud ja -tantsud, sealhulgas mitmeid lugusid suure Hellero repertuaarist. Eriline koht oli regilaulul ja vanematel laulumängudel. Riietus ja ka repertuaarivalik oli seotud lauljate vanemate ja vanavanemate kodukohaga.

Tänaseks on Väike Hellero kasvanud noorte naiste regilauluansambliks, mille eesmärk on omakultuurse muusika eripära avastamine. Otsitakse uusi muusika- ja mõttemaailmu – kõike seda, mis on tänapäeval põnev ja eksootiline. Laulude õppimisel tuginetakse Eesti Rahvaluule Arhiivi helisalvestustele ja käsikirjalisele materjalile, samuti senistele regilauluviiside alaste uurimustele. Janika Oras on ansambli õpetamise käigus uurinud viisi traditsioonilisi esitusvõimalusi, et saavutada muusikaliselt huvitavat ja vanale traditsioonile lähedast tulemust. Janika Oras: „Õpetamisel tuginen traditsiooniliste esituste helisalvestustele, lisaks püüan kasutada eri allikatest saadud teadmisi laulude tähenduste, laulmisolukordade

ja laulmisega seotud liikumiste kohta. Olen alati arvestanud enda ja teiste rahvaviisiuurijate uurimistulemusi, aga ka kuulamiskogemust ja intuitsiooni, sest paljud traditsioonilise esituse olulised tunnused alles ootavad teaduslikku käsitlemist.“ Viimasel ajal on tegeldud eri eesti piirkondade laulupärimusega ja süvenetud eesti, seto ja vadja-isuri regiviiside eri tüüpi

mitmehäälsusse. Seto laulude laulmisel on Väiksele Hellerole eeskujuks Vabarna Anne, Laanetu Ol´lo ja teised seto lauluemad. Ansambli liikmed mängivad ka eesti traditsioonilisi instrumente torupilli, hiiu kannelt, kannelt ja karmoškat.

20-aastase tegevuse vältel on Väike Hellero esinenud mitmel pool Eestimaal kohalikel folklooripäevadel, folklooriainelistel kunstinäitustel ja raamatuesitlustel, rahvakalendri tähtpäevadel Eesti Rahva Muuseumis ja hõimupäevadel. Lisaks sellele on Väike Hellero üles astunud ka erinevatel rahvusvahelistel folkloorifestivalidel, folkloorifestivalil Baltica, Viljandi pärimusmuusika festivalil, seto leelopäevadel, Regiööl ja Viru Särul ning teinud kaasa Kauksi Ülle näitemängus „Taarka“ (Janika Oras oli näidendi muusikaline konsultant). Väljaspool Eestit on esinetud Tampere festivalil „Pispalan sottiisi“ Soomes, Metsasoome päevadel Norras, Jalasjärve laste ja noorte festivalil „Mukula“ Soomes ning Vilniuse

folkloorifestival „Покровские колокола“ Leedus. Väike-Hellero on käinud Vadjamaal Jõgõperäs vadja etnograafilisele lastelauluansamblile Linnut vadja laule õpetamas. Ansamblit Väike Hellero juhendab hellerolane folklorist Janika Oras. 2004. aastal määrati Janika Orasele ja Väikesele Hellerole pärimuskultuuri auhind teaduslikult mõtestatud

loomingulise tegevuse eest regilaulu tutvustamisel ja populariseerimisel.

 

 

Väikesel Hellerol on ilmunud plaat Mis maksab muaobonõ ning veebiväljaanne Vadja ja Isuri lauludest.

 

Väikse Hellero laulmist on võimalik kuulata ka:

CD-antoloogialt „Regivärsist netinaljadeni“ (2005), Karula kihelkonna regilaulude plaadilt „Siug sündü söödüle“ (2006) ning folgialbumilt “Tartumaa rahvamuusika.1” (2011).